Igavus? Mis tuu om?

Olen nüüd üle kuu aja juba olnud eemal sellest igapäeva sahmimisest, milleta õieti ei kujutanud elu palju aastaid ettegi. A saab küll ilma ja vägagi hästi.

Mõned inimesed on mu käest küsinud, et kas igav ei ole niimoodi kodus olla. No ei ole mitte noh!!! Tõsijutt, aga kunagi pole mul olnud vaja märkmikku, et kõike tegemistvajavat meeles pidada. Et millal kellega pidin kohtuma, millal trenni, millal loengusse, kinno, teatrisse, millal seda-toda-kolmandat on vaja teha. Ei usu, et see märkmikutarvidus on tingitud mingist füsioloogilisest antud hetke eripärast. Lihtsalt varem oli suht rutiinne marsruut Luha uulits – Pärnu mnt 105, ja muud sinna vahele väga ei mahtunudki.

No näiteks praegune trennigraafik. Tihe, ma ütleks. 4-5 korda nädalas. Loengud – märts tuleb ikka väga busy, viimane aeg on ennast veidi harida. Raamatuid on lugemisjärge ootamas tükki mitu.

Ja siis on vaja õmmelda, kududa ja eegeldada. Esimeses ja viimases ma olen ikka uskumatult koba, aga kudumine on ka kunagi õpitud ju raamatu järgi, niiet niisamuti peaks teoreetiliselt olema võimalik ka normaalselt õmblema ja heegeldama õppida. Kui ainult aega ja kannatust jätkuks.

Viimasena said valmis kaks kootud kleiti. Pidulikud, siidilõngast ja puha. Kandmist peavad ootama vist kuskil aasta veel.

imgp0055

 

imgp0057

Kaitstud: Elevants-kolevants

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Uued hilbud

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Siin on käidud

  • 54 152 korda