Midagi käe ümber

Tegin täna ühe asja, mida saab panna ümber käe. Käevõruks nimetada on seda vast palju, aga ütleme – ilus randmesoojendaja. Inspiratsiooni sain Marianne juurest (appi, millised asjad – ma muudkui loen ja loen ja kadetsen ja unistan, et oskaks ise ka nii…..).

Vaja läks puuvillast lõnga, 2,5 heegelnõela, peotäit pärleid, nööpi ning paari tundi. Mõnus tegemine. Homme teen sellise endale kah, esimene läks kingituseks.

 

 

 

Sügismütsid minu tüdrukutele

Sügisele mõeldes tegin oma tüdrukutele mõnusast paksust lõngast (Novita Miami) mütsid. Snitti võtsin siit. Heegelnõel nr 4. Lill on tehtud suvalisest akrüüllõngast.

Täiesti juhuslikult leidus kodus sama tooni lõngasid nagu sel pildil ja nii nad kokku said. Ise poleks vist elu sees selle peale tulnud, et sellised värvid võivad kokku sobida. Kole ebamäärase värviga (roosa?) akrüüllõng oli ju mu majapidamises hoiul veel vaid halastusest-unustusest.

Modelliks on täna Hanna. 

Valge top

Sõbranna tahtis saada toppi. No kui keeruline see ikka olla saab, mõtlesin ma, ja hakkasin heegeldama. Muudkui aga heegeldasin. Ülemist osa heegeldasin 2 korda, sest valmis saades ilmnes algusest loll parandamatu viga. Tõmbasin üles, tegin uuesti. Siis sai kõik valmis. Hakkasin kokku sobitama ja no eiolevõimalik – alumine ja ülemine osa täiesti erinevat tooni. Tegin jälle ei-tea-mitmendat korda sama lolli vea, et ei jälginud erinevate lõngatokkide puhul sarnast partiinumbrit. Ega midagi, uuesti.

Teisel katsel õnnestus detailid teha kõik samast lõngast, eks. A kokku õmmeldes selgus, et mõni sentimeeter etteantud mõõtudest väiksem on. Urrrrr….. ma ütlen. Nüüd hoian kõiki sõrmi ja varbaid ja loodan ja muretsen, et ehk ikka sobib…

Lõng on 100% puuvillane, eegelnõel 2,5.

 

 

Minu esimene päev laadakaupmehena

…. tead, ma vist ikkagi eelistan kauplemisele ajakirjanikutööd, ütlesin sõbrannale meie esimese laadapäeva pärastlõunal.

Et siis. Sõbrants on mul ka käsitööhulluses ja ammu juba ei jõua meie oma lapsed seda kõike ära kanda, mida sõrmed kogemata valmis teevad. Oleme vaikselt asju müünud neti kaudu tuttavatele, aga juba mõnda aega mõlkus meil meeles mõte, et läheks prooviks kuskil laadal omatehtud asju müüa. Valisime välja üsna lähedal oleva Tõrva linna, kus toimus käsitöölaat. Boonuseks kohamaksu puudumine. Kahepeale katsime oma laua hunniku igas toonis mütsidega. Kõik hoole ja armastuse ja naudinguga tehtud, kõik erinevad.

Ütlen kohe ära, et ära müüsime neist ikka üsna vähe. Kuigi omaarust olime küll aktiivsed ja sõbralikud ja muidu nummid.

Aga huvitav kogemus oli see sellegipoolest. Õppisime palju:

  • tuleb teha mütse poistele.
  • tee tavalisi värvikombinatsioone – inimesed on kohutavalt kinni stampides: poisile – sinine, tüdrukule roosa. Vahemärkuseks suutis meid mõlemaid panna kulme kergitama üks mõnekuuse lapse isa, kes oma valges nahkemmaljungas magavale titele meie mütsihunnikust mütsi üritas leida. Ja ta ei leidnud – sest tema tütar kandvat AINULT heleroosat. Vot tak! Üritasin talle pakkuda üht imeilusat sirelillat nummimütsi ja sain seepeal põlgliku turtsatuse – “see pole ju tüdrukutemüts, see on LILLA” osaliseks:)
  • tuleb teha sinimustvalgeid mütse. Ma ei tea, mis värk on inimestel, aga lipuvärvides mütse tahetakse nii endale kui ka lastele pähe.
  • on lihtsalt hämmastav, kui paljud lapsevanemad lasevadki käia oma väikelastel 30-kraadises kuumuses ilma peakatteta. No raudselt enamik lapsi oli palja peaga.
  • veelgi hämmastavam on, kui paljud lapsed käivad lihtviisiliselt koledate, väljaveninud, väikseksjäänud või silmile vajuvate mütsidega
  • laadamüüja amet pole minu jaoks. Mulle meeldib küll inimestega suhelda, aga ma ei suuda kaua paigal püsida.

 

Igatahes. Päeva lõpuks olin üliõnnelik, kui leidsin Helenale kohalikust kaltsukast imeilusa seeliku. PRUUNI. Ja Helenagi rõõmustas, niiet põlistas seeliku kohe. Ning kohvipruuni juurde sobib imehästi türkiissinine top, millega alustamist ootan juba kannatamatult (loe: sunnin ennast ära lõpetama enne pooleliolevad asjad).

Õrnlillad mütsid

Need mütsid on ühed mu viimase aja lemmikud. Paraku ei jõua Hanna ja Helena vist ka aegade lõpuni kõiki minu tehtud mütse ära kanda, niiet needki otsivad omanikke.

See on suurem müts, paras kuskil 2-aastasele lapsele, peaümbermõõduga ca 48 cm. 100% puuvill.

Väiksem müts on umbes aastasele lapsele, peaümbemõõduga 44-45 cm. Samuti puuvillane. Küsi lähemalt kristina.traks(ätt)gmail.com

Lilled juustesse sean ehk heegeldatud juukseklambrid

Hannale ja Helenale tegin kleitide juurde sobivad väiksed klambrid. Õnnetuseks aga selgus kleite proovima hakates, et need ei lähe enam selga. Niiet need kleidid+klambrid on nüüd müügis. Kleitide suurus on 80 või ka kõhnem 86.

Siin on käidud

  • 54 152 korda