Kaminatuli ehk esimene sellesügisene sall

Seekordne komplekt koosneb mütsist ja sallist tehtuna minu lemmiklõngast – Novita Purost.

Mütsi muster pidi algselt olema sama, mis sallil, kuid vaatasin, et tuleb ikka liiga hõre meie kliima jaoks. Niisiis tegin mustri hoopis raamatust “200 kootud ruutu”. Kudusin mütsi sisse ka litreid, niisama.

Sall on ligi kaks meetrit pikk, hõre selline. Soe sellegipoolest.

Lõnga jäi veel natuke üle ja tegin kogemata ühe prossi kah.

Aa..ja vardaks oli sedapuhku lausa nr 6.

Advertisements

Öökullimüts ja kaelussall

Valminud öökullimütsi kohta polegi muud öelda, kui et minu esimene. Leidsin internetist pildi ja tegin järele. Tuli küll öökulli moodi. Kaelussall on järjekordne.

Lõngad Titan Wool meriino ja GB Inka.

 

 

Prossid

Tegin paar prossi Novita Purost.Üks neist endale, kaunistama üht väga tavalist ja igapäevast musta mantlit, mille, üllatus-üllatus, leidsin taas kaltsukast. Teine prossidest läks kingituseks.

Puro lõng on väga mõnusate üleminekutega ja sobib hästi ka vanutamiseks. Kuna mul oli vaja sedapuhku suuremat sorti prossi, siis jätsin ta nii nagu oli. Vanutades muutub lill poole väiksemaks.

Minu lillavaimustus on täies hoos. Elamisse sigineb järjest enam lillasid esemeid ning hea hulk sirelilillat lõnga ootab, millal ta moondatakse mütsideks, sallideks, kinnasteks ja kesteabmilleks veel:)

 

 

 

Vana koti teine noorus

See kott ootas kaltsukas uut omanikku. Täiesti tavaline roheline, velvetist ja ilma ühegi kaunistuse. Ilutu ja näotu. Ega eelmine omanik temaga vist käinud polnudki, sest kulunud pole ta teps mitte. Muidu täiesti tegus kott – mobiilitasku sees ja üks lukuga tasku veel. Ruumikas selline, vabalt mahutab igapäevakraamile lisaks veel ka 2 liitrit piima ja kaksikute vahetusriided.

Oo, sellist tagasihoidlikku tegelast olin otsinud tükk aega, mõtlesin kohe, kui kotti nägin. Tõin ta koju ja disainisin mõttes juba õhtul ära.

Järgmisel päeval sai kott külge heidest vanutatud kaunistused. Lilled on heegeldatud ja pesumasinas vanutatud. Lehed lõikasin Hanna ja Helena toapapudest, mis kevadel said villaheidest tehtud, kuid praeguseks on lootusetult väikeseks jäänud. Pärlid.

Tulemusega olen väga rahul ja viisin “uue” koti juba linna peale uhkustama:)

Kott enne…

… ja tuunitult

Vana hea sirel

Selle mütsike on ühele pealtaastasele kaunitarile.

On selline paksemat sorti peakate, sisaldades teadmata päriolu valgevillaseid, meriinoseid roosasid ja Raasiku lambavillase lillasid triipusid. Kaasas kaks lille, mida saab nööbi abil vahetada.

Alguses tundus see värvikombinatsioon kuidagi imelik, aga nüüd mida enam vaatan, seda enam hakkab meeldima. Tee või oma tüdrukutele ka sellised:) Loodetavasti meeldib müts ka oma väiksele omanikule.

Avastasin ka, et Raasiku villane on ideaalne lilleheegeldamise lõng. Oma kareduses-koreduses jääb lill selline jäik, ning ei vaju kuidagi lonti ära nagu juhtub pehmest lõngast tehtud lillega.

Mitte Hello Kittyt ega roosat, palun

Üks ema kurtis foorumis, et ei leia oma tütrele kuskilt normaalset mütsi. Et kaubandusvõrk on täis ellõukittisid ja printsesse ning üleüldse kõik tüdrukutele pakutav on paduroosa. Jutt jumala õige, tean omast käest. Pakkusin talle siis välja, et teen talle mitteellukitti.

Ja selline tema siis sai. Lõng on 100% meriinovillane Titan Wool, mille võtsin kahekordselt. Vardad 3,5 ja kõige lõpuks ka korraks 4ne heegelnõel. Mütsile sooviti ka kõrvaklappe, aga ta istub nii hästi peas, et minumeelest siia kõrvaklapid lihtsalt ei sobi. Kõrvad niigi kinni. Paelad on jämedad ja samuti kootud. Tutt on tavalise vanakooli fassongiga.

Kuna minu oma modellid praegu magavad, palusin mütsi proovida ühel nukul.

Koht, kuhu asju sisse panna

Kudusin kaksikutele kotid milleiganes jaoks. Idee leidsin miskit Novita ajakirjast, kuid lisasin omalt poolt kottidele ka taskud. Et veel rohkem asju sisse mahuks. Ja liblikad. Ja pärlid, muidugi. Nöör on samast lõngast klassikalisel viisil ukselingi abil. Lõng Novita Miami.

Kotid võeti ülisoojalt vastu ja topiti kohe pilgeni asju täis. Vaatasin juba õudusega, et kas jõuan enne pildid ära teha, kui need lõplikult koledaks venitatakse, kuid kotid pidasid vastu ka koeramängu – asju täis topitud kotti veetakse nööripidi järel ehk jalutatakse koera.

Õele ja vennale

Need mütsid sooviti õele ja vennale. Et oleksid natuke sarnased ka ning et poisi mütsis oleks sinist.

Tegin sedapuhku õekese mütsi vahetatava lillega. Tahan, kannan punast. Tahan, panen rohelise lille külge. Või käin hoopis tuusalt ainult nööbiga:) Lilled said hästi suured, loodetavasti jäävad ka ilusti hoidma ega vaju lonti kuidagi.

Vennakese mütsi kaunistuseks leidsin oma nööbihunnikust autokujulise nööbi (Helena tahtis seda kohe omale saada, ta on autofänn) ja mõned krussid.

Mõlemad mütsid on villased, tehtud varrastega 3,5. Pesumasinasse panna ei soovita, vanuvad poole väiksemaks.

Siin on käidud

  • 53 802 korda