Windstopperid ja puha

Ühed vennakesed võivad talvele vastu minna selliste komplektidega.

Mütsid on kootud 100 meriinovillasest lõngast, mis võetud kahekordselt. Sees on mütsidel fliisvooder ehk peenelt öeldes windstopper. Mütsid on väga soojad ja päris kindlasti ei pääse siit tuulepoegki läbi. Kombinatsioon kohvipruun-türkiis-apelsin oli nii inspireeriv, et kudusin 2 mütsi põmst ühe soojaga. Lihtsalt käte alt tulev triibustik sundis muudkui edasi kuduma.

Advertisements

Purosall

Kudusin paar meetrit salli. Lõngaks Novita Puro (no küll on mõnusad värvid, oeh) kivitoon seekord. Varras 7. Muster: 2 parempidi kokku, 1 õhksilm ja nii igal real.

 

Lõnga jäi ka üle ning tegin neist mõned prossid. Täiesti omanikuta hetkel. Suurem pross on läbimõõdus 10+ cm, väiksem ca 7 cm. Mõlemad sisaldavad peotäit suuri seemnehelbeid ja on tagant kinnitavad prossinõelaga.

Pubeka müts

Minu käest sooviti mütsi 14-aastasele. Muster anti ette ja tingimus oli, et roosa peab olema tingimata neoonroosa.

Selgub, et neoonroosa lõng on täiesti olemas. Tõsi, akrüül (teate ju mind, akrüülivihkajat, eks), aga mis teha. Niiet see lõng on 50:50 villane+akrüül. Fliisist windstopper on ka sees. Eks näis, kas kandja kiidab mütsi heaks ka.

Kootud karupüksid

Kunagi suvel tekkis mul kinnisidee, et Hanna ja Helena tänavutalviseks “linnariieteks” saavad isekootud karupüksid + talvemantel. Minu vaimusilmas pidid nende karupüksid olema sellised hästi ümber jala hoidvad, et neid saaks kanda ka seelikuga. Sisuliselt nagu hästi paksud retuusid.

Ma pole varem karupükse kudunud ja arvasin, et vähemalt esimene paar tasuks teha punktuaalselt õpetuse järgi. Ütlen kohe ette, et selle õpetuse järgimine oli suur viga – püksid ei tulnud välja sellised nagu õpetuse juures oleval pildil näha ning oluliselt erinesid visioonist, millisena ma oma peas neid ette kujutasin.

Aga algusest. Püksid on kootud Raasiku lõngast, millele võtsin juurde Kid-Silk mohääri. Sest see Raasiku lõng ilma millegita on ikka pagana karune ja kare, isegi karupüksteks liiga karm. Varrasteks olid 2,5 suka- ja ringvardad. Täpselt nii nagu õpetus ette nägi.

Alustasin kudumist säärtest, mille kudusin sukavarrastega. Kuna Hanna ja Helena on ca 95 senti pikad, siis otsustasin kohe päris alguses, et koon nr 92 suuruse järgi. Üsna säärte alguses oli näha, et seda juhendit järgides ei tule need püksid mitte tihedalt ümber säärte olevad nagu ikka karupüksid, vaid nagu kootud dressipüksid, mis parajad pigem minule, kui 2+ vanuses saledale tütarlapsele.

Ei raatsinud siiski alustatud üles harutada, vaid korrigeerisin edaspidi niipalju kui saan. Võtsin vähem silmi juurde ning kudusin edaspidi laiuses õpetuse järgi, mis käis 1-kuusele lapsele ning pikkuse puhul õpetuse järgi, mis käis 98 sentimeetrise kohta. Kui püksid valmis said, siis no vot ma ei tea, mis pagana juhend see on…. Palun näidake mulle 1-kuust, kelle pihaümbermõõt on 50 cm? Minu kahejapoolesed tüdrukud igatahes uppusid neisse pükstesse…

Juurdekootud mohäär muutis Raasiku villase vägagi pehmeks.

Nii näevad püksid välja Helena jalas. Ikka rämedalt suured ja laiad on:( Kuigi laiuses õpetuse järgi mõeldud 1-kuusele…

Püksid nr 2 saavad kootud omaloominguliselt. Kuid jah, tean juba ette, et nad siiski peavad tulema üsnagi sarnased neile dressikatele, sest muidu kaksikud neid kahte paari lihtsalt jalga ei pane.

Kingsepal pole kingi…

Nokitsen siin muudkui tellimustöid teha, kui äkki vaat et tali saabus. Täiesti ootamatult avastasin, et mul endal polegi midagi pähe panna – kõik vanad mütsid ajast & arust, lihtsalt koledad ja riietusega sobimatud. Haarasin siis vardad ja kudusin kibekiiresti Novita Purost omale mütsist ja kinnastest koosneva komplekti. Samast lõngast tehtud pross oli valminud juba varem.

Maailma kõige lihtsamad labakud said kaunistuseks külge heegellille ja mõne pärli, maailma kõige lihtsama mütsilotu külge aga leidsin kodust huvitama märgi (pildi tegemise ajaks polnud märk veel välja ilmunud, eks:))

Novita Puro on mõnus täisvillane ja imeilusate värvivaheldustega lõng, minu suur lemmik viimasel ajal. Ja selle värvikombinatsiooni nimi on “Pakaseline öö”. Jah, on küll nii soojad asjad, et kõlbab ka pakaselisel ööl nendega välja minna.

Näitan ka ühte Novita Noki lõngast tehtud mütsi, mis on samuti mu lemmik.

Sirelililla sügis

Miks mitte?

Sedapuhku valmis mütsikesi lausa 3. Mul on alalõpmata probleemid sellega, et mütsid kipuvad tulema liiga väiksed (sest vastasel juhul nad ju lotendaksid ja võivad tulla liiga suure, eks) ja nii ka nüüd. Tuli ilus ja armas mütsike, aga paraku Hannale ja Helenale liiga väike. Kuigi jah, pildi tegemiseks, sikutasin ta Helenale korraks pähe. Üles harutada ka ei raatsi, sest on teine kenake ja suure õhinaga tehtud. Niiet see asjake otsib uut omanikku. Sobib peamõõdule c 46 cm. Kaunistuseks aafrika lill ja vallatud krussid. Kes tahab, andke teada kristinatraks@gmail.com

 

Hanna ja Helena mütsid on tehtud nende talvise linnaskäigumantlite juurde. Mantlid on šikilt tumehallid ning sama värvi triipu leidub ka mütsides. Kaunistuseks pisikesed lille ja veidi teistmoodi krussid.

Lõng 100% meriino, varras ja heegelnõel 3,5. Disain – omalooming.

Ja mütsidega pole mantlikomplektid veel täielikud, lisa tulemas…

Veel tulekarva prosse

Prossid on ühed tänuväärsed asjad. Paned kuhu tahad – mütsile, sallile, mantli külge, kasvõi koti külge.

Need isendid on tehtud Novita Purost, läbimõõt üle 10 cm. Peoga pärleid ja taga on neil prossinõel. Parasjagu otsivad need prossid omale omanikku, keda kaunistama hakata!

 

Müts kui vana mängukoer

Heegeldasin seda mütsi ja kuklas tiksus koguaeg küsimus, et mida sõrmede vahel tekkiv mulle meenutab. Alles siis, kui pildi ära tegin, sain aru – see on mu vana mängukoer! Oli selline Mustuke, mustahallikirju teine.

Niisiis – seekordne müts on tehtud Novita Nokist konksuga 7. Lilleks sai hall lõng ja paar punast pütikest ka.

Siin on käidud

  • 53 802 korda