Roosa pluss sinine

1426320_10200878442951594_802056947_n

Just sellises taktis on möödunud viimasel ajal mu õhtud teleka ees. Oi, kuidas mulle meeldib kududa värvilisi asju, kombineerida värve. Ja eriti hea veel, kui asja tellija ütleb, et lase fantaasial lennata.

Ehk siis alguses sai valmis üks tutimüts. Ja üks torusall. Poolikud kindad, säärised. Üks hiigelsuur pross. Väga edev selline. Selle komplekti ühenduslüli oli sarnane palmikumuster.

Ent peres leidus veel trenditeadlikke liikmeid ning väike preili teadis täpselt, et öökull – see on rahvusvaheline moelind juba mitu hooaega olnud. Niisiis tema sai öökullimütsi ja kaeluse. Viimase peal on ka muidugi öökull, selline unistav.

Kogu kraam on imepehmest täismeriinost. Tehtud jämedate varraste ja suure rõõmuga.

1474564_10200878443471607_1779556283_n

999622_10200878449751764_577629704_n

IMGP4036

 

 

Unistavad öökullid ehk kätised väikesele tüdrukule

IMGP3910

Vaikus blogis ei tähenda, et vardad ja heegelnõel ei liiguks. Liiguvad-liiguvad:)

Et lastele tuleb viimasel ajal väga palju sünnipäevakutseid ja ma arvan, et mitte kõik vanemad (ja ehk lapsedki) ei rõõmusta sünnipäeval koju saabuva uue plastmassilaadungi üle, olen teinud mitmeid esemeid kingituseks. Needki kätised on mõeldud kingituseks ühele väikesele preilile.

Materjaliks villane, silmad puuvillasest, pael ilu ja parajaks reguleerimise eesmärgil. Said sellised unistavad:)

IMGP3912

Kui keegi soovib selliseid omale, siis hea meelega teen neist korduse. Küsi julgelt kristinatraks@gmail.com

IMGP3915

 

Taas ühed pitskindad

IMGP3815

Karula meriinolammaste villast. Väga soojad ja pehmed, käes ülimalt mõnusalt. Värv – loodusvalge. Otsivad omanikku! Kui soovid, kirjuta mulle kristinatraks@gmail.com

IMGP3813

Nupulised kindad kohalikust meriinovillast

   IMGP3425

Keset kõige soojemat südasuve kudusin kindaid. Mis teha – sain imelist lõnga, mis lihtsalt soovis KOHE kinnasteks muutuda.

Lõng on 100 protsenti eestimaine meriino, pärit siitsamast läheduses Lüllemäe kandis elavate lammaste seljast. Täitsa mahe ja öko. Pehme ja väga-väga soe.

Kindad on pika randmeosaga ja erineva nupumustriga. Pöidlad ühel paaril traditsioonilised, teisel paaril aga kiiluga. See viimane variant meeldib mulle viimasel ajal rohkem, sest istub käes nagu paremini.

Need kindad võiksid leida endale uue omaniku. Kes tahab, see küsib, eks!

Ja veel – seda imelist lõnga on mul veel, niiet kooksin suurima hää meelega sellest veel midagi.

 

IMGP3424

 

IMGP3422

 

IMGP3414

Talv on läbi!

 

IMGP2782 

Tegelikult kuulsin kuldnokka juba nädal aega tagasi, aga arvasin, et kuulen valesti. Täna kuulsin uuesti ja tõsi – ta on kohal. Tallinna kesklinnas!

Selle postituse peategelane pole aga mitte kuldnokk, vaid tibukollased piibelehekindad. Väga villased, ülisoojad ja pehmed. Kerge taaskasutuse hõnguga, sest kinnaste voodri andis üks pesumasinas kokku vanutatud kampsun.

Neid kindaid täna õues pildistastes tundsin, et praeguseks on nüüd talveasjadest mõõt täis. Ei taha enam mõelda talviste “vattide” peale ega üldse talvest midagi kuulda. Sellepärast lähevad need kindad kappi ootama talve 2013/2014. Kui muidugi just praegu neid keegi endale ei soovi, sest uusi omanikke nemad otsivad – nüüd või tulevikusIMGP2784.

IMGP2785

 

Minu esimesed pitskindad

IMGP2660

Juba ammu vahtisin vesise suuga Krentu käsitööpäevikust imeilusaid pilte pitskinnastest. Taoliste kinnaste tegemine tundus nii ülemõistuse keeruline, et ei julgenud mustrissegi süveneda. Ikkagi Haapsalu salli muster, ikkagi Silvia kiri. Piibelehed jm udubeen värk.

Noh, vahtisin ja vahtisin, aga siis ühel päeval kudusin nigu niuhti ühe kinda valmis. Olgu öeldud, et neil piltidel pole mitte kaks kinnast nagu võiks arvata, vaid suisa neli – need on nimelt topeltkindad.

Ehk siis välimiste kinnaste kudumine oli puhas rõõm ja see sai tehtud kahe päevaga. Muster läks ainult korra sassi ja teise kinda kudusin juba peast. Ma polegi varem õieti pitsi kudunud ja see on ikka tore tunne, kui muster hakkab välja tulema. Ka kindapöialt pole ma varem niimoodi teinud, aga väga mõnus ja lihtne on kiiluga pöial. Voodrit ootasid need kindad aga umbes kuu aega. Ei tulnud viitsimist peale, lisaks tundus välimised õpetuse järgi kootud kindad ka nii suured, et ei kutsunud edasi tegema.

Kuid lõpetatud ma nad sain. Kokkuvanutamise (või oli see nüüd viltimine) jäi mulle küll hämaraks ning väiksemaks need kindad vee ja seebiga möllates ei läinud, vaid väga suurteks nad jäidki. St, nad on kantavad suuremate käte puhul, kuid kinkida ma neid päris kindlasti ei julge. Eks nad jäävad mulle kappi paremaid aegu ootama.

Ma pole küll nende kinnastega lõpuni rahul, aga õpitud sai ikkagi – nüüd tean, et topelt- ja pealt pitsiliste kinnaste kudumine polegi tuumateadus ning tulemus on vinge (kui kindad teha natuke väiksemad:))

Lõng on sedapuhku raasiku villane (pealmine kinnas loodusvalge, sisemine teksasinine) ja kudusin nr 3 varrastega.

IMGP2664  IMGP2668

IMGP2667

Siin on käidud

  • 54 152 korda