Unistavad öökullid ehk kätised väikesele tüdrukule

IMGP3910

Vaikus blogis ei tähenda, et vardad ja heegelnõel ei liiguks. Liiguvad-liiguvad:)

Et lastele tuleb viimasel ajal väga palju sünnipäevakutseid ja ma arvan, et mitte kõik vanemad (ja ehk lapsedki) ei rõõmusta sünnipäeval koju saabuva uue plastmassilaadungi üle, olen teinud mitmeid esemeid kingituseks. Needki kätised on mõeldud kingituseks ühele väikesele preilile.

Materjaliks villane, silmad puuvillasest, pael ilu ja parajaks reguleerimise eesmärgil. Said sellised unistavad:)

IMGP3912

Kui keegi soovib selliseid omale, siis hea meelega teen neist korduse. Küsi julgelt kristinatraks@gmail.com

IMGP3915

 

Advertisements

Vanade kampsunite kiituseks

Vanast kampsunist kuumaalused.

Olen avastanud, et vanad villased kapsunid on ülimalt tänuväärne materjal mitmesuguste esemete valmistamiseks. Nimelt on villasel mõnus omadus vanuda ja kui nüüd seda pesumasinas veel kaasa aidata, ongi tulemuseks tükk paksu tihedat riiet, mis ei hargne ega midagi. Ja neid tükkidest saab valmistada mida iganes.

Lõpetasin ühe oma kampsuni ja ühe vesti elupäevad. Pesumasinas 40 kraadi juures muutusid nad kordades väiksemaks ja paksemaks.

Valge kampsik muundus kuumaalusteks, millele heegeldasin külge ribakese punast pitsi. Et kõlbaks jõululauale seaprae poti alla pista, kui see ahjust välja tuleb.

Hallist vestist tulid aga heade laste jõulusokid. Lõikasin silma järgi välja, õmblesin kokku, lisasin äärde taas ribakese punast ja ühe lilleõie. Nüüd on päkapikul, kuhu headele lastele kommi pista.

Peapaelad

Sattusin vahepeal peapaelade lainele. Inspiratsiooni nendeks sain (nagu enamasti) netis kolades ja teiste käsitööhullude töid imetledes. Olen neid paelakesi nüüd juba hea hulga valmis teinud, muist ära kinkinud ja ka oma lapsed armastavad neid kanda. Jaa, minu Ronjad, kes veel 2 nädalat tagasi ei lubanud omale väikest patsikestki teha, nõustuvad nüüd peapaela pähe sättimisega.

Sellised need paelakesed on. Kes tahab taolist või mõnd teistsugust, küsib julgelt, eks:) Jõulud tulevad ja miks mitte ei võiks selline kena asjake kaunistada kandjat ka jõulupeol või leiduda jõuluvana kotis.

Öökullidega käekott

See heegeldatud kotike valmis kingituseks ühele väikesele tüdrukule. Kott on heegeldatud kahekordsest puuvillalõngast ja öökullid on erinevatest lõngajääkidest. Öökullide idee pärineb kuskilt internetiavarustest. Mida ma teeksin ilma internetita, eks:)

Loodetavasti väiksele preilile see asjake meeldib.

 

Villane lillemüts

See müts sai alguse nii, et nägin vilksamisi poes ühel tüdrukul peas umbes midagi taolist: mütsitäis sissekootud lilli. Vajutasin mõttes “save” nuppu ja avasin kodus Lesley Stanfieldi “Koekirjade varamu” et ehk leian sealt mõne taolise mustri. Oligi, täpselt seesama! Vähekese arvutamise tulemusel selgus, et ühe keskmise naisterahva mütsile mahub lilli viis.

Mulle meeldib, kui töö käigus saab ka midagi õppida. Nüüd nupu kudumine sai selle mütsiga küll täitsa selgeks, varem pidin ikka õpetusse kiikama.

Niisiis, kui müts valmis sai, oli ta ikkagi kuidagi plass ja i-l puudus täpp. Puistasin ühe lille südamikku terve peotäie pärleid ning mõned helmed ka mujale mütsile. Sai parem…

Lõngast rääkides siis see on Aade naturaalvalge täisvillane. Ja see lõng ei meeldi mulle endiselt! Ma ei saa aru, mida inimesed selles üldse leiavad. Ta on ebaühtlane ja kare. Seegi müts näeks välja tunduvalt korrektsem, kui ta oleks kootud lõngast, mille struktuur poleks nii ebaühtlane. Praegu võiks arvata, et müts on kootud harutatud lõngast, kuid see pole ju nii.

Sellegipoolest oleks mul väga hea meel, kui saaksin seda mütsi veelgi kududa. Soovib keegi taolist endale?

Esimene eksemplar hakkab soojendama mu ema pead.

 

Suvelõpusall emale

Heegeldis emale – ringsall. Lõng on Schachenmayr Nomotta Azua nimeline efektilõng, puuvillasegune. Ahnitsesin selle kunagi kuskilt lihtsat toreda värvivahelduse pärast. Sall läheb kaks korda ümber kaela ja pean tunnistama, et kaelas näeb ta tunduvalt paremini välja, siis kui teda heegeldasin. Lõnga kulus salli peale 2,5 tokki ja heegelnõel oli nr 4.

 

Minu esimene suur sall

Valmis sai minu esimene “suur sall”. Tegin selle Krentu “Käsitööpäeviku” õpetuse järgi. Kuna seal oli hoiatatud, et sall venib venituses päris tublisti, siis ma just ülemäära palju ei kudunud. Tagantjärele – oleks võinud kududa veel rohkem. Aga muster on tõesti imelihtne ja salli oli selle järgi mõnus kududa.

Lõngaks on Aade värviüleminekutega täisvillane lõng, mida kulus umbes pool vihti. Vardaks nr 3. Aega võttis salli kudumine ühe nädala õhtud.

 

No mis ma ikka ütlen – veel üks müts

See järjekordne läheb kingituseks ühele väga värvikale ja nooruslikule inimesele. Sellepärast on lill ka lausa neoonroosa. Müts ise on lihtne lotu ja tema võlu seisneb peamiselt soojuses ning pehmuses – tegemist on lõngaga, kus on baby alpacat, mohääri, meriinot ja minu üllatuseks ka polüakrüüli. Viimane on siiski vähemuses.

Otsid jõulukingitust? Palun väga – pross!

Tegin (poolkogemata) hunniku prosse.

Tehtud villasest Novita Puro lõngast, kaunistuseks ohtralt helmeid ja pärleid. Tagaküljel prossinõel. Prosside läbimõõt on veidi erinev, kuid üldiselt nii 10 cm kanti. Ideaalne asjake kaunistama nt mantlit, jakki, kuid miks mitte ka mütsi või kotti. Ja täiesti suurepärane (jõulu)kingitus inimesele, kellele justkui mitte midagi kinkida ei oska.

Kaks järgmist prossi on hetkel omanikuta!

 

Öökullimüts ja kaelussall

Valminud öökullimütsi kohta polegi muud öelda, kui et minu esimene. Leidsin internetist pildi ja tegin järele. Tuli küll öökulli moodi. Kaelussall on järjekordne.

Lõngad Titan Wool meriino ja GB Inka.

 

 

Previous Older Entries

Siin on käidud

  • 53 980 korda