Hei, me oleme öökullid!

IMGP2549

Heegeldasin lihtsalt puhtast lustist peotäie öökulliprosse. Värvilt juba kevadised, sest kaugel seegi on. Prossid on läbimõõduga 8 cm. Tugevduseks on nad õmmeldud paksemale vanutatud tallale ja kinnitatakse prossinõelaga.

Otseloomulikult on nad valmis kolima uute omanike hõlmu kaunistama. Küsi julgelt!

 IMGP2551  

IMGP2552

IMGP2548

 

Advertisements

Peapaelad

Sattusin vahepeal peapaelade lainele. Inspiratsiooni nendeks sain (nagu enamasti) netis kolades ja teiste käsitööhullude töid imetledes. Olen neid paelakesi nüüd juba hea hulga valmis teinud, muist ära kinkinud ja ka oma lapsed armastavad neid kanda. Jaa, minu Ronjad, kes veel 2 nädalat tagasi ei lubanud omale väikest patsikestki teha, nõustuvad nüüd peapaela pähe sättimisega.

Sellised need paelakesed on. Kes tahab taolist või mõnd teistsugust, küsib julgelt, eks:) Jõulud tulevad ja miks mitte ei võiks selline kena asjake kaunistada kandjat ka jõulupeol või leiduda jõuluvana kotis.

Veel tulekarva prosse

Prossid on ühed tänuväärsed asjad. Paned kuhu tahad – mütsile, sallile, mantli külge, kasvõi koti külge.

Need isendid on tehtud Novita Purost, läbimõõt üle 10 cm. Peoga pärleid ja taga on neil prossinõel. Parasjagu otsivad need prossid omale omanikku, keda kaunistama hakata!

 

Kaminatuli ehk esimene sellesügisene sall

Seekordne komplekt koosneb mütsist ja sallist tehtuna minu lemmiklõngast – Novita Purost.

Mütsi muster pidi algselt olema sama, mis sallil, kuid vaatasin, et tuleb ikka liiga hõre meie kliima jaoks. Niisiis tegin mustri hoopis raamatust “200 kootud ruutu”. Kudusin mütsi sisse ka litreid, niisama.

Sall on ligi kaks meetrit pikk, hõre selline. Soe sellegipoolest.

Lõnga jäi veel natuke üle ja tegin kogemata ühe prossi kah.

Aa..ja vardaks oli sedapuhku lausa nr 6.

Prossid

Tegin paar prossi Novita Purost.Üks neist endale, kaunistama üht väga tavalist ja igapäevast musta mantlit, mille, üllatus-üllatus, leidsin taas kaltsukast. Teine prossidest läks kingituseks.

Puro lõng on väga mõnusate üleminekutega ja sobib hästi ka vanutamiseks. Kuna mul oli vaja sedapuhku suuremat sorti prossi, siis jätsin ta nii nagu oli. Vanutades muutub lill poole väiksemaks.

Minu lillavaimustus on täies hoos. Elamisse sigineb järjest enam lillasid esemeid ning hea hulk sirelilillat lõnga ootab, millal ta moondatakse mütsideks, sallideks, kinnasteks ja kesteabmilleks veel:)

 

 

 

Vana koti teine noorus

See kott ootas kaltsukas uut omanikku. Täiesti tavaline roheline, velvetist ja ilma ühegi kaunistuse. Ilutu ja näotu. Ega eelmine omanik temaga vist käinud polnudki, sest kulunud pole ta teps mitte. Muidu täiesti tegus kott – mobiilitasku sees ja üks lukuga tasku veel. Ruumikas selline, vabalt mahutab igapäevakraamile lisaks veel ka 2 liitrit piima ja kaksikute vahetusriided.

Oo, sellist tagasihoidlikku tegelast olin otsinud tükk aega, mõtlesin kohe, kui kotti nägin. Tõin ta koju ja disainisin mõttes juba õhtul ära.

Järgmisel päeval sai kott külge heidest vanutatud kaunistused. Lilled on heegeldatud ja pesumasinas vanutatud. Lehed lõikasin Hanna ja Helena toapapudest, mis kevadel said villaheidest tehtud, kuid praeguseks on lootusetult väikeseks jäänud. Pärlid.

Tulemusega olen väga rahul ja viisin “uue” koti juba linna peale uhkustama:)

Kott enne…

… ja tuunitult

Koht, kuhu asju sisse panna

Kudusin kaksikutele kotid milleiganes jaoks. Idee leidsin miskit Novita ajakirjast, kuid lisasin omalt poolt kottidele ka taskud. Et veel rohkem asju sisse mahuks. Ja liblikad. Ja pärlid, muidugi. Nöör on samast lõngast klassikalisel viisil ukselingi abil. Lõng Novita Miami.

Kotid võeti ülisoojalt vastu ja topiti kohe pilgeni asju täis. Vaatasin juba õudusega, et kas jõuan enne pildid ära teha, kui need lõplikult koledaks venitatakse, kuid kotid pidasid vastu ka koeramängu – asju täis topitud kotti veetakse nööripidi järel ehk jalutatakse koera.

Veel käelilli

Tuustin praegu internetis ringi ja otsin inspiratsiooni, mida suuremat taas ette võtta. Aga et ma ei suudagi enam vist istuda heegelnõela vabalt, siis seniks tegin veel käelilli.

 

 

Midagi käe ümber

Tegin täna ühe asja, mida saab panna ümber käe. Käevõruks nimetada on seda vast palju, aga ütleme – ilus randmesoojendaja. Inspiratsiooni sain Marianne juurest (appi, millised asjad – ma muudkui loen ja loen ja kadetsen ja unistan, et oskaks ise ka nii…..).

Vaja läks puuvillast lõnga, 2,5 heegelnõela, peotäit pärleid, nööpi ning paari tundi. Mõnus tegemine. Homme teen sellise endale kah, esimene läks kingituseks.

 

 

 

Roosidega kübar tõelisele daamile

Seekordne töö läheb kingituseks ühele tõelisele daamile. Nagu ikka vanemate inimestega – no mida sa oskad kinkida! Elu jooksul on ju kõiksugu kraami juba mitu majatäit kogunenud, niisama maiustused ja söök on liiga tavaline. Päästev mõte tuli eiteakust – hankisin ühe ilmatu suvekübara ja heegeldasin suured roosid kaunistuseks peale.

Tulemusega olen väga rahul ja ootan juba kannatamatult võimalust omale ka selline kübar tekitada:) Loodetavasti meeldib kübar ka kingituse saajale.

Previous Older Entries

Siin on käidud

  • 53 802 korda