Kleit suuremale tüdrukule

IMGP3246

Lõppenud nädalavahetusel olin abielus heegelnõelaga nr 3,5. Tulemus on teie ees: heegeldatud kleit suurusele 116. Kes ei saa aru neist numbritest, siis maakeeli öeldes on see umbes 5-aastase tüdruku kleit.

Alustasin reede südaöö paiku ja lõpetasin eile sutt enne südaööd. Lõnga kulus kleidile 7 tokki ehk meetrites ligi kilomeeter. Tegemist on kõige suurema ühes tükis esemega, mida olen siiani heegeldanud.

Kleiti laiust saab paelast regulaarida ning tagant käib ta kolme nööbiga kinni. Materjal mõistagi puuvillane.

Kleidil on olemas ka väikese tüdruku kleidi puhul kõige olulisem omadus – ta “keerutab”! Nimelt kui kleidiga pole võimalik keerutada, siis väike tüdruk ei pruugi seda üldse selga panna. Nii on mulle selgeks teinud mu enda tütred.

IMGP3248 

IMGP3244

 

 

 

Advertisements

Heegeldatud suvekleit

Heegeldasin suvekleidi aastasele lapsele. Õigupoolest on see minu esimene heegeldatud kleit, mida julgen ka näidata. Idee siit, muster tuli heegelnõelast välja ise st ei ole see, mis sellel lingil näha võib.

Lõngaks on puuvillane ja lõnga kulus 4 tokki. Kleit käib üle pea selga ja hõlpsamaks selgasaamiseks on selja peal kolm nööpi. Paelast saab reguleerida ümbermõõtu.

IMGP3082

IMGP3084

946536_567531476603434_28771545_nKleidi uhke omanik

Varrukad

IMGP3044

Ühes käsitööajakirjas jäi silma ilus pitsiline jakk, just see, mida mul praegu vaja on. Hakkasin tegema. Lõngaarvestusega panin puusse ja nii lõppes lõng enneaegselt. Algselt pikkade varrukatega jakist sai lühikesevarrukaline boolero. Ongi parem mumeelest.

IMGP3045

 

 

 

Esimesed suvemütsid 2013

Esimesi suvemütse on minult juba küsitud ja nad said sellised. Materjal on kõigil merseeritud puuvill. Disain – nii nagu parasjagu heegelnõelast välja tuli ja sobilik tundus.

IMGP2835Kirsimüts 

IMGP2850 Vahetatavate lillekaunistustega müts.

IMGP2849

Lepatriinumüts.

IMGP2851

IMGP2852

Värvidemöll. Selle mütsiga katsetasin alustamist Aafrika lillega ja no ma ei tea, minumeelest on see muster lihtsalt kuidagi võluv.

 

Kott, esimene

 IMGP2856

 

Taas motiivid. Vanaemaruudud kotiks sätituna. Mustrikombinatsioonides puudub täielikult rütm või seaduspära, sest heegeldasin ruudud valmis põhimõttel “see lõngajäägikott on vaja tühjaks saada”. Sain ka.

Koti sisse aretasin ka voodri. Pildil näeb kott täiesti äge välja, aga kas ma temaga kuhugi ka lähen, on iseasi. Päriselus tundub ikkagi selline haprake.

IMGP2854

Ruuduvaimustus..

IMGP2818

… on mul hetkel. Algas see mõni aeg tagasi kui Hanna ja Helena said endale vanaemaruudulised heegelsallid kevadeks. Aga ma ei saanud pidama ja tegin edale ka salli. Kirikakraruutudega, lõngajääkidest. Kevadeks.

Olen varem ka proovinud motiividest heegeldada, aga paraku kõik katsetused on lõppenud umbes kümnenda motiivi valmisheegeldamisel ja siis jäänud alatiseks seisma, kuni ideegi peast kadus. Senini tundus liiga keeruline, et kuidas neid ruutusid saab niimoodi ühendada, et see ka välja näeks. Selgub, et see ei ole väga tuumateadus (aitäh, internet, õpetamast).

IMGP2819

IMGP2815

Tegeled käsitööga? Sa pole ometi ju veel niiiiii vana…

Ma arvan, et paljud käsitööd tegevad inimest on seda suhtumist kohanud. Mina ka. Enamasti hakkavad inimestel silmad peas pöörlema, kui kuulevad, et mulle meeldib teha käsitööd ja järgmine imestamine on just see vanuse teemaline.

Hiljuti olin ühe seltskonnaga bussiga sõitmas. Enamasti põhjustab see furoori, kui võtan välja heegelnõela ja lõngakera ning nii ka siis. Aga mitte positiivselt. Pigem on see nokkimise allikas, kui kellegil on käes heegelnõel, selle asemel, et bussis “normaalse” inimese kombel alkoholi tarbida.

Huvitav, kas ma oleks sama suur “tegija”, kui ütleksin oma harrastuseks langevarjuhüpped, surfamise või pikamaajooksmise? Sest käsitöö pole ju muud kui lihtsalt üks hobi.

Sattusin lugema üht huvitavat artiklit turundustegelaselt Ben Hammersleylt. Tema sõnum on, et käsitööst, mis kunagi oli vanaemade ja hipide harrastus, on saanud nüüd peavooluhobi. Vaadake enda ümber ja te leiate kindlasti hulgaliselt inimesi, kes on jätnud oma imelise ja eduka karjääri ning hakanud midagi tegema oma kätega. Mida, mis pakub tõelist rõõmu. Ise, oma kätega tegemise ehedat rõõmu.

Hammersley leiab, et tagasipöördumist käsitöö juurde toidab närvilisele ja samas üha kasinamale ajastule omane nostalgia, kasvav jälestus suure tarbimise vastu ning sellest tulenev ainulaadse ja omatehtu fetišeerimine. Digitaalrevolutsioon on tema sõnul käsitöö tegemist täielikult muutnud. Mõelge nüüd oma vanaema kootud sokkidele, mis olid karedad-koredad ning igas mõttes villased.  Jah, nad olid vaieldamatult armsad ning armastusega tehtud, kuid kodukootust ja küsitavat kvaliteeti õhkus neist kindlasti. Tänapäeva käsitöö on sootuks midagi muud ja seda just tänu arvutiajastule – huvitavad töövõtted, tehnikad, materjalid, inspiratsioon – see kõik on vaid mõne hiirekliki kaugusel. Võta ainult ja õpi! Oma oskusi võib lihvida lõpmatuseni. Ka töövahendeid võib igaüks endale tellida selliseid, mis varem olid kättesaadavad vaid tootmisettevõtetele. Tänu sellele ongi kodus võimalik saavutada kvaliteeti, milleks varem oli vaja tootmisliini.

Olen käsitööga pärast pikka pausi tegelenud aktiivselt ja igapäevaselt üle kolme aasta. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et selle aja jooksul olen keskmiselt üle paari päeva õppinud mõne uue tehnika, nipi, viimistlusviisi, võtte. Kolm aastat tagasi oli minu laeks keti heegeldamine ja mõte näiteks lille heegeldamisest oli utoopia. See kõik on tänaseks kardinaalselt muutunud ja seda suuresti tänu  internetile. Muidugi olen ma kaugel meisterlikkusest ja vaatan väga paljude suurte meistrite poole kaugelt alt üles. On, kuhu püüelda.

Hammersley ütleb, et tagasipöördumine käsitöö juurde tähendab osaliselt teistmoodi ostlemist, osaliselt teistmoodi töötamist, kuid ka loovuse seadmist meie elu keskmesse. Ma tean, millest ta räägib, sest mulle tuleb mingi ärev rahutus sisse, kui ma mõni päev ei saa midagi luua. Midagi uut ja teistsugust luua. Või katsetada mõnd uut tehnikat või seniproovimata mustrit. Ja kui keegi mõtleb seda juttu lugedes, et ah, missa sokikuduja ikka ennast õigustad, siis vaadake veelkord internetis ringi – Eestiski on tohutult palju käsitöötegijaid, kelle kohta võib vabalt öelda, et nad on kunstnikud, mitte enam käsitöölised. Kasvõi siitsamast kõrvalt leiab mõned viited nende suurepärastele blogidele, kus nad oma kunsti näitavad.

Kevadmood 2013

 IMGP2795 

Hanna ja Helena sellekevadised mütsid-sallid on väga lihtsad – triibulised mütsid ja vanaemaruutudest sallid. Materjaliks elamises leiduvad lõngajäägid. Mütsi kaunistuseks peotäis krusse, mis on minu laste lemmikud.

Jagan ka õpetust, kuidas neid laste lemmikuid krusse teha: heegelda kett (nende krusside tegemiseks tegin 35 silmusest keti) ja hakka siis heegeldama nii et igasse silmusesse teed kolm kinnissilmust. Ja ta keerdubki krussi:)

Mütsi-salli materjaliks on erinevad lõngajäägid.

IMGP2798

IMGP2794

Talv on läbi!

 

IMGP2782 

Tegelikult kuulsin kuldnokka juba nädal aega tagasi, aga arvasin, et kuulen valesti. Täna kuulsin uuesti ja tõsi – ta on kohal. Tallinna kesklinnas!

Selle postituse peategelane pole aga mitte kuldnokk, vaid tibukollased piibelehekindad. Väga villased, ülisoojad ja pehmed. Kerge taaskasutuse hõnguga, sest kinnaste voodri andis üks pesumasinas kokku vanutatud kampsun.

Neid kindaid täna õues pildistastes tundsin, et praeguseks on nüüd talveasjadest mõõt täis. Ei taha enam mõelda talviste “vattide” peale ega üldse talvest midagi kuulda. Sellepärast lähevad need kindad kappi ootama talve 2013/2014. Kui muidugi just praegu neid keegi endale ei soovi, sest uusi omanikke nemad otsivad – nüüd või tulevikusIMGP2784.

IMGP2785

 

Heegeldatud “kiiver” ehk raudrüütli müts

IMGP2757

Väga tore on, kui inimesed soovivad midagi erilist ja teistsugust. See “raudrüütli müts” just selline on. Heegeldasin selle pildi järgi ja kõhklustega, kas tuleb ikka piisavalt “kiiver”. Kõva ta muidugi pole, aga mumeelest näeb täitsa kiivri moodi välja.

Vanaaegsed raudrüütlid on tegelikult leiutanud suurepärase mütsilõike – kõrvad ja kukal on selle lõikega ideaalselt külma eest soojas ning näokate mütsile tõstetuna hoiab mõistuse külma eest kaitstuna.

See konkreetne müts on mõeldud kevadiseks kandmiseks. Materjaliks on 55 protsenti vill, 5 protsenti kašmiiri ja 40 protsenti akrüülisegu lõng.

IMGP2756

IMGP2760

Previous Older Entries Next Newer Entries

Siin on käidud

  • 53 802 korda