Kaks kirjut kübarat

Proovisin esimest korda elus kirjust lõngast heegeldada ja enne ei saand tööd käest panna, kui kaks kübarat valmis said. Mütsipõhja tegin ühe juba pähekulunud õpetuse järgi, küljed niisama ise välja mõeldud ja kübara servapits on algselt mõeldud kaunistama hoopis käterätikut.

Naljaviluks proovisin ka liblikat teha. Ja mul mõlgub juba meeles, mis riietusese selle liblika “külge” teha:)

Aga kes tahab oma lapsele suvekübarat, siis küsige – ma teen:)

Helenale meeldib müts niiväga, et ta on sellega juba pool päeva ringi käinud

Hanna teatas küll kübara kohta, et “ei sobi”, aga oli siiski nõus seda pähe panema

Liblikas

Hall, kuid ikkagi lilleline

See mütsipaar on juba kolmas omataoline. Seekord said mütsid pikema kuklaosaga, et tuul kraevahele ei poeks. Arvan, et need on just head kandmiseks varakevadel, kui ilmad on veel jahedad, aga kange suve- ja lilledeigatsus on juba peal.

Lilli tikkides meenus mulle, kuidas ma üldse tikkima õppisin. See oli miski ristpistes triibuline nõelapadi, vanaema õpetas. Ei mäleta, kui vana olin, aga ehk nii 8-aastane. Millegipärast tikkisin seda nõelapatja väljas telgis. No andis ikka pimedamat kohta leida, eks:) Aga ristpisted said selgeks….ja põmst sinnapaika see õppimine jäigi. Huvi kadus aastateks.

Panen siia kirja õpetuse, äkki on mõnele abiks.

Niisiis, lõng seekord hoopis kahekordne villaheie. Vardad 3,5. Müts sobib peaümbermõõdule 48 cm.

Algatuseks kootakse valmis 2 kõrvaklappi, nende puhul on hea kasutada kudumiseks sobiliku suurusega sukavardaid.

Loo 7 silma ja hakka kuduma parempidist kudet. Igal pp real lisa mõlemas otsas 1 silm, kuni 7ndal real on silmi 17.

Nüüd koo 3 rida parempidist ilma silmi juurde lisamata.

Järgmisel real kasvata töö ühte otsa juurde 10 silma. Sellest saab pikendatud kuklaosa, et kukal paljaks ei jääks. Järgmisel real kasvata töö teise otsa juurde üks silm. Koo veel kaks rida ja pane töö kõrvale.

Teine kõrvaklapp kootakse samamoodi, ainult peegelpildis.

Nüüd ülejäänud müts. Võta pikemad vardad ja hakka kuduma sellest kõrvaklapist, millega sa viimati lõpetasid. See kootud, loo 26 silma ja koo parem kõrvaklapp. Nüüd on kogu töö ühel vardal. Lase aga parempidist kudet edasi. Mina tegin 20 rida, aga eks see sõltub konkreetsest peast.

Kahandamine. Koo 8 silma, 2 silma kokku. Sellise süsteemiga rea lõpuni. 3 järgmist rida ilma kahandamata. Siis koo 7 silma, 2 silma kokku, lõpuni. 3 rida kahandusteta. 6 silma, 2 silma kokku, lõpuni. 3 rida niisama. 5 silma, 2 silma kokku, lõpuni, 3 rida niisama. 4 silma, 2 silma kokku, lõpuni. 1 rida niisama. 3 silma, 2 silma kokku. 1 rida niisama. 2 silma, 2 silma kokku, 1 rida niisama. 1 silm, 2 silma kokku, 1 rida niisama. 2 silma kokku ja nii lõpuni. Aja lõng järelejäänud silmustestest läbi ja tõmba kokku.

Kahandamist võib vastavalt pea kujule teha kiiremini v aeglasemalt.

Nüüd paelad. Mulle meeldivad sellised mõnusad toekad paelad. Neid saab nii: loo 4 silma. Koo 1 silm parempidi, tõsta lõng töö ette ja 2 silm tõsta kudumata üle. Koo 3 silm parempidi, lõng töö ette, 4 silm kudumata üle. Pööra ja koo sama süsteemiga edasi, kuni pael on meelepärase pikkusega.

Viimistlus. Õmble müts tagant kokku. Mütsiservad kipuvad lokkima, selle vastu aitab aurutamine. Mina heegeldasin lihtsate kinnissilmustega mütsi ääred üle meriinovillase Superwool lõngaga, see vähendab ka lokkimist. Ja nüüd kõige mõnusam osa – kaunista müts meelepäraste tikanditega, lase nüüd fantaasial lennata. Kui sa muidugi juba varem pole talle miskit mustrit sisse kudunud.

Head kandmist!

Minu kahejapoolene väike sõber

Heegelnõel nr 2,5 siis. Viimastel päevadel mu suurim sõber ja sõbrustamise tulemusena said Hanna ja Helena omale suveks kübarad.

Aga asjast. Mütsid ise valmisid selle skeemi järgi ja ääre snitti võtsin sellelt kübaralt. Tegin mütsid muidugi oluliselt väiksemaks, sest skeemi järgi tehes tuleb paras peakate täiskasvanule.

Üldse olen rahul, ikkagi esimesed sellised kübarad ja ma ei pidanud isegi eriti harutama ning muster ei läind metsa. Asja võti on ehk selles, et skeemi järgi on kole lihtne heegeldada, aga vat kirjelduse järgi pole ma suutnud mitte kunagi ühtegi asja normaalselt valmis saada. Alati läheb järg käest ja töö vussi, kuni nurka lendab. Aga nüüd kibelen juba järgmiste projektide kallale:)

Helenale lihtsalt ei meeldi poseerida, sellepärast on ta nii hapu näoga. A müts istub väga hästi.

Värv on kübaratel tegelikult heledam, ma lihtsalt ei mallanud oodata, kuni pildistamiseks sobiv valgus tekib.