Palju lilli

“Peab hoolega vaatama, et naine sulle mõnd värvilist lille ülikonna külge pole salaja õmmelnud,” viskab J. kodus nalja minu viimase aja tegevust kommenteerides.

Et siis lillede heegeldamine. Suurepärane viis leida kasutust alati ülejäävatele lõngajääkidele ning tuunida muidu täiesti tavalisi riideid vähe omanäolisemaks. Nii ma olengi teinud. Lillede heegeldamisel on asendamatuks abiliseks ajakiri “Iiri pits”, kus leidub kümneid heegeldatud lillede skeeme. Muudkui aga proovi ja kombineeri.

Päripäeva:

• lilled, mis kaunistavad üht väga lihtsat ja ülitavalist musta kampsunit
• kaltsukakudem + hästi suur lill
• lill ühe noore daami mütsilt
• minu vana mütsilott, mida ära visata ei raatsi ja mis koos lillega elab nüüd teist noorust
• lill ühe natuke vanema noore daami mütsilt

Anelle uued vildid

Tegin need papud väiksele Anelle Eliisale. Loodetavasti jalad enam ei külmeta tal jahedal põrandal:)

Kootud peokleidid

Valmisid peokleidid. Need on algusest lõpuni minu omalooming. Idee tuli ühel unetul ööl ja enne ära läinud, kui kleidid valmis tegin.

Alguse sai idee ühest käigust lõngapoodi. Seal jäi silma mõnus kirju lõng koos sobivas toonis ühevärvilisega. Tahtsin kohe teha kleiti, millel passe oleks kirju ja alaosa ühevärviline. Kammisin lõike leidmiseks mitu päeva netti, aga ei leidnud sobivat.

Siis tegin hoopis nii, et valmistasin proovilapi, võtsin ette ühe väga hästi istuva teksakleidi ja hakkasin selle eeskujul kuduma. Alustasin vöökohast, kõigepealt tegin valmis kirju ülaosa. Seejärel korjasin vöölt silmad uuesti vardale ja hakkasin vastassuunas ehk alla kuduma. See teeb kleidid äärmiselt praktiliselt – kui peoajaks peaks mõni preili ullult pikaks venima, tõmban viimase rea üles ja koon mustrit juurde, kuni kleit saab parajaks.

Voltide saamiseks vöökohale kasvatasin silmi juurde nii: kudusin algusest 5s ja lisasin edaspidi ühe uue silma iga 3 silma järel. Samuti lisasin kududes 7 silma kleidi mõlemal küljel.

Alla tegin lihtsalt augulise mustri ja lõpetasin pikoode maha kududes. Need kudusin ka kaeluse lõpetusse. Käeaugud heegeldasin kinnissilmustega üle. Kaunistuseks tegin paar lihtsat lillekest. Uhke nööbi leidsin ka poest.

Kulus 2 tokki kirjut ja 6 tokki ühevärvilist puuvillalõnga. Kudusin 2,5 suuruses ringvarrastega.

Hannale ja Helenale meeldisid kleidid niivõrd, et nad olid nendega vägagi nõus poseerima ning kleidid sain neil seljast kätte, vaid lubadusega, et järgmine kord paneme need selga peol, kus on palju õhupalle.

Tubased vildid ehk vanutatud sussid

Põrandad on meil väga jahedad ning juba ammu oli mul mõte teha lastele vanutatud sussid. Nüüd tegingi ära. Õpetuse leidsin siit. Kudusin kahekordsest heidest 3,5 varrastega. Suurusele 24-27. Ja hea oli, et väiksemale ei teinud (Hde kinganummer on tegelikult 22), sest heie tõmbab ikka võimsalt pesumasinas kokku.

Kõigepealt tegin valmis ühe sussi, vanutasin ära, venitasin ja proovisin jalga. Sobis ning valmistasin ka ülejäänud kolm sussi. Vanutamisega on see lugu, et ei maksa ehmuda, kui asi imetilluke välja näeb pesumasinast välja tulles. Kui aga käsil on päris uue lõnga vanutamine, siis tasub küll valmis teha proovilapp ja see vanutada – siis saab täpselt teada, kui palju ta kokku läheb. Heie, millest mina sussid tegin, oleks pidanud kirjade järgi kokku minema 40 protsenti aga tegelikult tõmbas ikka rohkem kokku. Samas ta annab päris hästi venima. Need sussidki tulid pesumasinast välja nukumõõdus, aga toppisin nad klotse jm käepärast täis ning niimoodi kuivasid nad täiesti parajaks. Tikkisin peale mõne lilled ja voilaa!!!!!