Unistavad öökullid ehk kätised väikesele tüdrukule

Vaikus blogis ei tähenda, et vardad ja heegelnõel ei liiguks. Liiguvad-liiguvad:)

Et lastele tuleb viimasel ajal väga palju sünnipäevakutseid ja ma arvan, et mitte kõik vanemad (ja ehk lapsedki) ei rõõmusta sünnipäeval koju saabuva uue plastmassilaadungi üle, olen teinud mitmeid esemeid kingituseks. Needki kätised on mõeldud kingituseks ühele väikesele preilile.

Materjaliks villane, silmad puuvillasest, pael ilu ja parajaks reguleerimise eesmärgil. Said sellised unistavad:)

Kui keegi soovib selliseid omale, siis hea meelega teen neist korduse. Küsi julgelt kristinatraks@gmail.com

 

Lõngajääkidest tekk

See tekk on suurem ettevõtmine. Eesmärk oli lihtne – vabaneda aastate jooksul elamisse siginenud lõngajääkidest.

Alguses oli idee väiksem – arvasin, et teen paar toolipatja ja olen lõngadega ühel pool. Toolipadja toorikud said valmis, aga lõngahunnnik polnud märkimisväärselt kahanenud. Siis vedeles kogu see kirju segapundar mitu kuud niisama, sest ei leidnud inspiratsiooni ega ettevõtlikkust asja kallale uuesti asuda.

Mõni nädal tagasi aga otsustasin, et aitab sellest puntrast – heegeldan lihtsalt tuimalt ühesuurused suured ruudud valmis ja tuleb neid palju tuleb. Ja nii saigi. Tuli välja ruudukujuline tekk, mida võib ka jahedal augustiõhtul pleedina tarvitada. Värvidest pole mõtet otsida mustrit, need on lihtsalt värvid suvalises järgnevuses ja täiesti rütmitult. Ehk et see tekk on niisama sürrilt kirju nagu on olnud ka minu suvi.

Mõõdud on tekil 170×170 cm ja valmisnikerdatud konksuga number neli.

Heegeldatud suvekampsunid

Kohe, kui ma nägin netis seda kampsikupilti, oli mul vaja enda elamisse ka kaks taolist asjakest tekitada.

Ära kulus nii mõnigi lõngajääk. Materjaliks on loomulikult puuvillane lõng. Värvid ja nööbid valisid kampsunite omanikud ise. Ning pikkade varrukate tegemist ei mallanud nad oodata. Aga mumeelest käivad need kampsunid täiesti ilusti ka lühikeste varrukatega. Ja nii kirjud on nad mõistagi sellepärast, et kui 4-aastasele juba midagi teha, siis peab see natuke hull välja nägema. Kampsikud aga meeldivad omanikele niiväga, et kuulsin Hannat lausa võõraste inimeste uhkeldamas, kuidas temal on uus ja emme tehtud kampsun.

Kleit suuremale tüdrukule

Lõppenud nädalavahetusel olin abielus heegelnõelaga nr 3,5. Tulemus on teie ees: heegeldatud kleit suurusele 116. Kes ei saa aru neist numbritest, siis maakeeli öeldes on see umbes 5-aastase tüdruku kleit.

Alustasin reede südaöö paiku ja lõpetasin eile sutt enne südaööd. Lõnga kulus kleidile 7 tokki ehk meetrites ligi kilomeeter. Tegemist on kõige suurema ühes tükis esemega, mida olen siiani heegeldanud.

Kleiti laiust saab paelast regulaarida ning tagant käib ta kolme nööbiga kinni. Materjal mõistagi puuvillane.

Kleidil on olemas ka väikese tüdruku kleidi puhul kõige olulisem omadus – ta “keerutab”! Nimelt kui kleidiga pole võimalik keerutada, siis väike tüdruk ei pruugi seda üldse selga panna. Nii on mulle selgeks teinud mu enda tütred.

 

 

 

 

Heegeldatud suvekleit

Heegeldasin suvekleidi aastasele lapsele. Õigupoolest on see minu esimene heegeldatud kleit, mida julgen ka näidata. Idee siit, muster tuli heegelnõelast välja ise st ei ole see, mis sellel lingil näha võib.

Lõngaks on puuvillane ja lõnga kulus 4 tokki. Kleit käib üle pea selga ja hõlpsamaks selgasaamiseks on selja peal kolm nööpi. Paelast saab reguleerida ümbermõõtu.

Kleidi uhke omanik

Varrukad

Ühes käsitööajakirjas jäi silma ilus pitsiline jakk, just see, mida mul praegu vaja on. Hakkasin tegema. Lõngaarvestusega panin puusse ja nii lõppes lõng enneaegselt. Algselt pikkade varrukatega jakist sai lühikesevarrukaline boolero. Ongi parem mumeelest.

 

 

 

Esimesed suvemütsid 2013

Esimesi suvemütse on minult juba küsitud ja nad said sellised. Materjal on kõigil merseeritud puuvill. Disain – nii nagu parasjagu heegelnõelast välja tuli ja sobilik tundus.

Kirsimüts 

 Vahetatavate lillekaunistustega müts.

Lepatriinumüts.

Värvidemöll. Selle mütsiga katsetasin alustamist Aafrika lillega ja no ma ei tea, minumeelest on see muster lihtsalt kuidagi võluv.

 

Kott, esimene

 

 

Taas motiivid. Vanaemaruudud kotiks sätituna. Mustrikombinatsioonides puudub täielikult rütm või seaduspära, sest heegeldasin ruudud valmis põhimõttel “see lõngajäägikott on vaja tühjaks saada”. Sain ka.

Koti sisse aretasin ka voodri. Pildil näeb kott täiesti äge välja, aga kas ma temaga kuhugi ka lähen, on iseasi. Päriselus tundub ikkagi selline haprake.

Ruuduvaimustus..

… on mul hetkel. Algas see mõni aeg tagasi kui Hanna ja Helena said endale vanaemaruudulised heegelsallid kevadeks. Aga ma ei saanud pidama ja tegin edale ka salli. Kirikakraruutudega, lõngajääkidest. Kevadeks.

Olen varem ka proovinud motiividest heegeldada, aga paraku kõik katsetused on lõppenud umbes kümnenda motiivi valmisheegeldamisel ja siis jäänud alatiseks seisma, kuni ideegi peast kadus. Senini tundus liiga keeruline, et kuidas neid ruutusid saab niimoodi ühendada, et see ka välja näeks. Selgub, et see ei ole väga tuumateadus (aitäh, internet, õpetamast).

Kevadmood 2013

  

Hanna ja Helena sellekevadised mütsid-sallid on väga lihtsad – triibulised mütsid ja vanaemaruutudest sallid. Materjaliks elamises leiduvad lõngajäägid. Mütsi kaunistuseks peotäis krusse, mis on minu laste lemmikud.

Jagan ka õpetust, kuidas neid laste lemmikuid krusse teha: heegelda kett (nende krusside tegemiseks tegin 35 silmusest keti) ja hakka siis heegeldama nii et igasse silmusesse teed kolm kinnissilmust. Ja ta keerdubki krussi:)

Mütsi-salli materjaliks on erinevad lõngajäägid.