See müts sai alguse nii, et nägin vilksamisi poes ühel tüdrukul peas umbes midagi taolist: mütsitäis sissekootud lilli. Vajutasin mõttes “save” nuppu ja avasin kodus Lesley Stanfieldi “Koekirjade varamu” et ehk leian sealt mõne taolise mustri. Oligi, täpselt seesama! Vähekese arvutamise tulemusel selgus, et ühe keskmise naisterahva mütsile mahub lilli viis.
Mulle meeldib, kui töö käigus saab ka midagi õppida. Nüüd nupu kudumine sai selle mütsiga küll täitsa selgeks, varem pidin ikka õpetusse kiikama.
Niisiis, kui müts valmis sai, oli ta ikkagi kuidagi plass ja i-l puudus täpp. Puistasin ühe lille südamikku terve peotäie pärleid ning mõned helmed ka mujale mütsile. Sai parem…
Lõngast rääkides siis see on Aade naturaalvalge täisvillane. Ja see lõng ei meeldi mulle endiselt! Ma ei saa aru, mida inimesed selles üldse leiavad. Ta on ebaühtlane ja kare. Seegi müts näeks välja tunduvalt korrektsem, kui ta oleks kootud lõngast, mille struktuur poleks nii ebaühtlane. Praegu võiks arvata, et müts on kootud harutatud lõngast, kuid see pole ju nii.
Sellegipoolest oleks mul väga hea meel, kui saaksin seda mütsi veelgi kududa. Soovib keegi taolist endale?
Esimene eksemplar hakkab soojendama mu ema pead.